Kuigi põhjuseid selleks nagu eriti ei paista, on aktsiaturud üllatanud alati neid, kes on kõige kindlamad oma arvamustes olnud. Toomas enda portfellis aasta lõpuks muutuseid ei tee ega ürita ka mingit krahhi ennetada ega prognoosida.
Esimesed prognoosid lähiaastateks on olnud võrdlemisi head. Näiteks teatas investeerimispank Goldman Sachs, et tema kliendid ootavad paremat aastat kui pank ise. Goldmani kliendid usuvad, et pank hindab üle seda, kui palju intressimäärad järgmistel aastatel tõusevad.
Goldmani USA peastrateeg David Kostin ütles hiljuti CNBC-le, et Ameerika keskpank on võtnud eesmärgiks tõsta intressimäärasid 2018. aastaks 3,9% peale. Fondijuhid usuvad siiski, et aeglane globaalne majanduskasv ja madal inflatsioon sunnib keskpanka järgima veidi aeglasemat tempot. Keskmiselt prognoositakse samaks ajaks 2% tõusu.
Ka usub Kostin, et aktsiaindeks S&P 500 lõpetab tuleva aasta 2100 punktil, mis on väike muutus võrreldes praeguse tasemega. Kuid panga kliendid ennustavad, et aktsiaindeks kerkib 2300 punktini ehk umbes 10%.
Nii panga klientide kui ka panga enda prognoosi järgi ei peaks järgmine aasta börsidel halb tulema. Konservatiivsele investorile Toomas on see igati hea, kuna siis saab rahulikult aktsiates edasi olla.
Kuigi Venemaa on sel aastal olnud maailma suurim geopoliitiline risk, ei saa ka Putin lõpmatuseni praegusel olukorral lasta jätkuda. Rubla kukub igal nädalal uue rekordmadala tasemeni, kapital pageb Venemaalt ning riigi majandusele prognoositakse järgmiseks aastaks langust. Lääne kehtestatud sanktsioonide tõttu on suurimad kannatajad Venemaal tavakodanikud. Rubla eest saab üha vähem kaupu osta ning inflatsioon kõrgub 10% lähedal. Kui praegune olukord jätkub pikemalt, võib see kaasa tuua revolutsiooni Venemaal, kus majanduskitsikusse aetud raevunud rahvas tormab barrikaadidele ning nõuab Kremlis võimuvahetust.
Kindlasti oleks see olukord halvem läänele, kuna teatud mõttes on lääs juba Putini maneeridega harjunud ja teab, mida talt oodata. Hiljuti ütles Standard Banki arenevate turgude juht Timothy Ash CNBC-le, et keegi pärast Putinit võib veel halvem olla. "Ma ei usu, et ka lääs sooviks režiimi vahetust, kuna kardetakse, et keegi peale Putini võib veel halvem olla. Putin on ettevaatlik ja kalkuleeriv, vähemalt nii arvab lääs," ütles ta.
Samas ei ole eriti usutav, et Putin enda agressiooni Euroopas võiks veel laiendada, kuna Vene majanduse allakäik ei anna talle selleks võimalust. Seega praegu näib, et Ukraina idaosa ja Krimm on need, kus tema agressioon piirdub.